hüvasti Parramatta!

Nüüüd on asjaolud nii ,et kuna Evelinil ja Laural oli probleeme india vendadega, kellega nad koos elasid, siis pidid nad ära kolima. Kuna ma ei tahtnud enam lapsehoidja olla, siis hakkasime Lauraga linnas tööd otsima. Evelin leidis koha Parramattas ja nüüd elab seal ......augus edasi, mis on täiesti kohuvav asukoht lols, nagu Eestis mingi Musta- või Lasnamägi. Me hakkasime Lauraga siis tööd otsima linna pool ning otsustasime 2 nädalat tagasi esmaspäevasel hommikul varakult linna minna ja tööotsingutega alustada. Olime juba 5 tundi lampi ringi kõndinud ja kõik restoranid ja kohvikud olid kinni, ning siis tundus asi üsna lootusetu. Viimase valikuna võtsime taaskord oma sõbra gumtree lahti ja olime pargis, sõime india toitu ja telfidega otsisime tööd. Leidsime ühe pakkumise- MILKMAN, hea küll. Hellasime ja saimegi intervjuu umbes 5eks, pidime paar tundi ootama ja selle aja jooksul kõndisime oma paar kilomeetrit maha. Läksime intervjuule, naersime seal täiega , Laura proovis lootusrikkalt rääkida bosssiga samal ajal kui ma naersin ja ülemus siis arvas ,et ma olen mingi laksu all vist. Hiljem ütles, et ma oleksin selleks tööks täiuslik, sest töö on ukselt uksele farmerite toetamine.Heakene küll, intervjuu läks mõlemal kokkuvõttes hästi ning teisipäeval pidime tagasi minema nii öelda info päevale. Kus seletati meile kõik ära. Töökohast siis nii palju ,et seal on umbes 50 töötajad ja kõik pm päkkerid ning enamus inglismaalt ning iirimaalt. Nii et meile on see päris hea katsumus. Kuna töö näeb välja nii ,et käime ukselt uksele siis nagu mainitud ja räägime, et oleme new milkman in area and we just want to support aussie farmers pla pla pla ja siis tuleb su müügi oskused mängu, kus me peame inimesed ära moosima, et ostaksid ikka oma maa toitu, sest almost everything coming from overseas. Laura alustas siis oma tööpäeva kolmap aga kuna mul oli veel lapsehoidja töö kuniks reedeni, sain alustada alles järgmine esmasp. Reedel aga läksime Effuga linna, ning meil on see töö päris awesome. Pm kuidas see välja näeb, on see ,et kokku saame kõik umb 10.30-11 kontoris, kus saab pelada xboxi, pinksi mängida või lauajalkat ning niisama juttu puhuda, siis minnakse marsadesse, mingi 10 inimest on ühes ning üks auto on siis üks tiim. Õnneks sain Lauraga ühte tiimi, nii ,et ei ole loner ,mida ma muidugi poleks ka üksi haha. Igastahes nt mis ma siis räägin. Esimene päev oli päris naljakas, nüüd juba suht lihtne, reedel oli meie siis tiimijuht nii sillas meist, kõigest tiimist, nii et ostis meile tagasisõidul (kuna me töötame üle Sydney ja äärelinnades) siis ostis meile kasti õlle ning hakkasime jooma. Pärast läksime kõik pubisse, kuhu ka lisandusid teised tiimid. Kui seal samuti joodud ja naljatatud sai, siis läksime edasi kõik mingi 30 inimest kluppi. Neil siin omad põhi spotid, kuhu alati minnakse koos. Päris lahe. Aga mis veel, a kuna Effu kolis siiski Parramattasse otsustasime Lauraga linna kolida, kuna töö on linnas. Nii siis kasutasime couchsurfingut ja läksime ühe Dani juurde, St Leonardsisse, ning olime seal nädal. Täna siis kolisime välja. Kuna eile saime sõnumid Lauraga, et töötame esmasp-neljap newcastles mis on umb 200 km kaugusel Sydneys, siis pakkisime oma asjad kokku, rääkisime ühe Eestlasest Intsuga ning neljap lähme nende juurde elama, kuna nad lähevad ise minema 10neks päevaks tripile siis saame nende kodus korda hoida lols. Nüüd loksun marsas, 2he tiimiga lähme. Laura pandi teise autosse, sest neil viskab vist üle,et me eesti keelt koguaeg rakendame . Nädalavahetus oli hull. Reedel läksime siis tiimiga koos igalepoole nagu mainisin siis Evelin ühines meiega veidiks ajaks. Ta leidsis netist mingi sebimis saidi nii ,et sai 2he koksninaga kokku ning oli siis nendega, ning laupäeval saime jälle kokku Effuga, Laura oli surnud ja ei jõudnud midagi teha. Aga kuna Effuga oleme 2 hullu siis me küll laupäeva raisku ei lasknud ja läksime linna pidu panema. Kokkuvõttes ma jõudsin pühapäeval umbes mingi kell 1-2 päeval koju, tsillisin hollandi ja iirlastega, Eff kadus umbes 4 paiku ära ning siis hiljem rääkisime mis tegime. Lols, ok ma nüüd lõpetan ja kunagi kirjutan edasi igasugustest asjadest. Piiiiiiiiiiis!