uskumatu.. lihtsalt uskumatu

Kui neljapäev kätte jõudis, saime teada vastuse töökohta. Nimelt oli meil terve nädalavahetus aega Perthis lõbusalt aega veeta ning nautida seda linna viimast korda. Reedel mõtlesime ,et teeksime midagi tavalist, läheks niisama linna veidiks ajaks ja laupäeval teeks midagi väga greisit. Päev algas tavaliselt, käisime linnas- kuna teadsime, et esmaspäeval on tööle minek, raiskasime raha natuke rohkem kui muidu seda teinud olime. Algatuseks ostsime bussipiletid ära Connasse, kus me nüüd töötame ja siis mõlemad muretsesime uue jalanõud, küünelakid, olen kaks paari päiksekaid juba ostnud ja muud pila-pala. Kõndisime koju umbes tund aega. See on uskumatu, et hommikul ja päeval on linn tühi, õhtul aga nii täis, et jala kõnnid kiiremini sihtpunkti kui autoga sõites. Nägime ühte alkoholi poodi ja ostsime mõlemad ühed veinid endale. Elamispunkti jõudes käisime pesus ja sättisime end valmis ning hakkasime tagasi linna kõndima, samal ajal tühjendades pudeleid. Ütleme nii ,et reede oli nii hull. Kui joogid olid otsas, mille viimaseid lonkse lahendasime pargipingil, seadsime sammud klubi poole. Leidsime klubi kõrval põõsa, kuhu panime oma jakid, see oli nagu meie salajane kapp hha. Igastahes, kui olime kluppi sisse saanud, tantsisime juba teistest kõrgemal, kuskil platvormil kuhu mahub umbes 15 inimest. Seal oli nii ,et iga teine, kes sinna tuli, tegi meile jooke välja. Ükshetk olime juba klubi ees, kui meid enam sisse ei lastud. Kuid meil oli kõik okei, liikusime edasi ja jõudsime lõpuks kuskile pubisse, või ma ei teagi mis see oli , ma ei mäleta. Seal tehti meile veel jooke välja ja sai veidi tantsitud ka. Kui ükshetk tahtmine koju oli minna ei viitsinud me mõlemad jala kõndida. Eff nägi pargitud autot, kus oli inimene sees ja läks akna juurde mõeldes, et koputab, aga kahjuks ei olnud seal akent ja autojuht sai kurjaks. Pikema jutu peale selgus, et ta ootab sõpra, kes peaks iga hetk tulema ja ,et ta võib meid ligemale meie kodule visata. Istusime siis autosse. Kui sõber autosse lõpuks jõudis, taipasin ,et mõlemad on hiinlaste välimusega ja 100% veendunud ,et nad on ka hiinlased, kuigi nad rääkisid ingliskeelt puhtalt. Ütlesin neile hiina sõnu, kuid nad ei saanud aru, ütlesid koguaeg I dont know.. see oli nii naljakas, meil video ka sellest, kunagi tuleb ülesse ka. Igastahes kui koju jõudsime, magasime. Laupäeval käisime politseinikul külas, ennem seda aga hiina toitu ostmas. Kui politsei juurde jõudsime, läksime hoovi sööma. Tal oli ikka mega kodu, bassein, kino, hull !! Vaatsime ta kodus ringi, tegime pilte ja hiljem viis ta meid koju, sest laupäeval pidime ju metsikult pidu panema. Kui koju jõudsime, tahtsime juba magada kuid vedasime siiski end linna. Käisime siis linnas kuid ükshetk tundus see nii mõttetu , olime saanud smsid, Üks oli eestlastelt, kes kutsusid meid enda maija pidu panema (tutvusime nendega vist kolmapäeval aussie jobis) ja teine sõnum 2helt austraalaselt, kellega me kohtusime pargis jooke joomas. Otsustasime eestlaste kasuks ja kuna nad elasid klubist umbes 15 minuti kaugusel jala kõndides, läksimegi sinna. Rääkisime nendega juttu, saime sõnumi politseilt ,et võime temaga koos minna koju, et ta tellib takso vms. Ükshetk ta siis helistaski ja ütles ,et on eestlaste maja ees. Kui välja olime näinud, ei näinud me kedagi silmapiiril ja alla vaadates nägime, kuidas politsei keset teed magab, see oli üsna naljakas. Äratasime ta ülesse ning läksime edasi. Kuna ta oli nii juua täis, kõndis ta täiesti huupi ringi ja lõpuks olime Perthist paari kilomeetri kaugusel taipasin ,et peaksime ümber pöörama. Tagasi Perthis saime teada, et politsei on hoopis autoga ning peame ootama ,kuniks ta kaineks saab või keegi meist sõidab. Läksime siis autosse ja magasime seal kõik umbes 3 tundi. Ülesse ärgates tegime targa otsuse ja Eff istus autorooli ja sõitsime koju. Magasime paar tundi ja kuna pühapäeval oli nii megalt kuum ilm, läksime päikest võtma. Hiljem läksime poodi esmaspäevaks süüa ostma ,sest pikk bussisõit oli ees. Leidsime ühe pubi, kus me käisime esimene kord istumas, aga siis läksime me sinna autoga. Viisime asjad koju ning võtsime suuna tagasi pubi poole. Veetsime viimase linna õhtu seal ning koju magama. Esmaspäeval oli äratus kella 5-ks sest buss lahkus Perthi bussijaamast kell 7, see on umbes nagu Tallinna bussijaam, kus üle Eesti bussid sõidavad. Meil ei olnud kindalt vastust kuidas me bussijaama saame ja kohvrid olid pakkimata. Hommikune äratus ja hakkasimegi tegutsema. Lõppkokkuvõtteks siis sellega, jõudsime valmis , tellisime takso, ning olimegi bussis ja sõiduga Conna poole. Bussis saime tuttavaks meie vanuste ,sutsu vanemate, iirlaste ja inglastega, kes sõitsid samasse kanti tööle, kuhu meiegi. 6,5 tundi bussisõitu ja ollimegi kohal. Meie tööandja võttis meid bussijaamas sõbralikult vastu ja läksime kohe poodi sööki ostma. Arve läks umbes eesti rahas 4500. Siis läksime ehituspoodi, kus ta ostis meile tööks saapad, et enda omasid ära ei määriks. Pärast seda avastas ta ,et võiks osta midagi joogi poolset ka. Endale ostis kasti õlle ja meile Jack Danielsi 24 tk. Ütleme nii ,et me elame suht paradiisis vä.. ei tegelt.. Kui kõik sisseostud olid tehtud võtsime tee farmi poole. Teel saime teada, et ta on siis uus farmer vms, et ta on alles algaja sellel alal ning meie töö saab siis aidata tal põllult vilja võtta, traktoritega sõites ning koristada ja süüa teha, kuid pean ütlema,et siiamaani on ta meie bitch, küll varsti saate aru. Nii, kui jõudsime kohale, oli ta sõber siin , ta sõber nimelt elektrik ja nimeks Jeremy. Tal on samuti üks välismaalane- sakslane, kes teda aitab. Köögis juttu rääkides, ütles äkki meie farmer: maybe you want some space cake ? Mul oli,et misasjaaa, kas kuulsin õigesti. Kuid me ei vastanud sellele ,sest äkki valesti kuuldes oleks häbi olnud. Natukese aja pärast küsis sakslane, soovite kooki? Ef küsis ,mis kook see on ja ta vastas, et roheline kook. Kuid me jätsime selle siiski vahele. Tutvusime üksteisega ning siis Jeremy ja sakslane lahkusid. Kätte jõudis siis teisipäev ning meie esimene tööpäev. Saime ülesandeks ühe toa lage värvida ja hiljem värvisime ka seinad . Kui töö sai valmis tegi meie farmer ettepaneku Jeremy juurde grillima minna, võtsime pakkumise vastu. Käisime pesus ära ning oligi minek. Tee peal paar Jack Danielsi ja kohale jõudes istusime terassil laua ümber. Äkki võtab meie ülemuse sõber laua pealt karbikese, teeb selle lahti ja võtab bongi ning midagi naljakat ja sellepeale vaatas meie farmer meile otsa ja laulus sõnad : now ,relaxing time! Me hakkasime lihtsalt naerma ja mõtlesime kuhu me veel sattunud oleme, ise muidugi silmad särades . Nad ise nimetavad seda kraami sandwichiks ja nüüdsest kirjutan ma ka sellest kui nii siin. Kui meile ulatati bong, ütles Eff: Gerda sina ennem, ma ei tea kuidas teha. Nii ebamugav oli, sest ma olin oma ülemuse kõrval täpselt, vennal olid silmad punased , naeris näkku ja ma ei teadnud teda ju . Tegin ära, õpetasin Effi, temagi tegi ära ning mul oli asi ikka hull. Effil ei olnud midagi hullu. Kui mõne aja pärast tuli teine ring lasin Efful ära teha ning andsin enda korra edasi ,sest ma oleksin muidu üle vist olnud. Mõlemad hakkasime lihtsalt naerma ja see kestis lihtsalt 3 tundi. Väljas istusime umbes tund aega kokku ja siis istusime tuppa, et sööma hakkata. Oi, kõik tundus nii hea, kuna kõik olid "sandwichi" teinud , läks toit nagu soojad saiad . Kui soolane oli söödud võeti välja kook. Pool kooki oli lahti lõigatud ning täpselt võtselt jaotatud kõigi vahel. (pool kooki lahti lõikamata) . Kõik olid tordi viilud ära võtnud, ütlesin Evelinile, et pane ruttu endale üks tükk ära, muidu pead lõikama torti lahti. Eff pani veits mööda ja võttis selle pooliku tüki ja kõik hakkasid naerma, viga andestatud, tükk tagasi pandud , sõi oma kooki ära. Kuid siis hakkas Eff uut tükki võtma, see söödud, võttis uue tüki, see söödud võttis uue tüki, kõik teised vaatasid meid imelikult, me ainult naersime . Pärast ütles Eff, et ta ei mäletanud, et vahepeal kooki sõi, kui koogitaldrikut enda ees nägi, vaatas koguaeg, et oo, kook, seda polegi veel proovinud, kuigi koguaeg oli tegu sama koogiga. Seda ei ole võimalik rääkida, sest see oli uskumatu mis seal toimus. Me siiamaani mõtleme, et mis asi see oli. Laua taga juhtus nii palju. Kujutage ette, me Effiga naersime lihtsalt terve aja, keegi teine ei saanud midagi isegi rääkida, sest nad ei kuulnud isegi enda häält, sest me naersime. Me ei saanud üksteisele otsa vaadata. Siis Eff vaatab farmerile otsa: kas sa tead miks me naerame? Ma tahtsin muusikat panna iphonest ja seal oli üks nupp mida ma vajutasin.. siis Gerda ütles ,et ma olen loll ja ma vajutasin seda nuppu ja siis ütlesin Gerdale.. mõttepaus, jah, sellepärast me naeramegi. Igastahes, väga mõttetu jutt, mis pani meid veel rohkem naerma. Mis ma ikka räägin sellest lähemalt, paljud ei saa seda aru, kes saavad, need teavad isegi :). Hiljem läksime koju ja magama. Ärkasime hommikul ülesse, sõime ja alustasime toa 2se kihi värvimisega. Kui see tehtud sai, pidime liistud ära värvima ning meie valisime värvi, farmer ütles juba, et varsti ütleme meie talle, mida teha mitte tema meile . Ta on nii hull ikka, heas mõttes, sõbralik, ei ole üldse kuri. Ja tal on oma weedi põld siin, mida ta naabertalu Jeremyga koos kasvatab. Koguaeg on võtta seda, saate aru mis elu meil on, lausa uskumatu! :D. Täna tegime siis toa valmis, tegime põranda siledaks. Kui see valmis sai, ütles ,et nüüd on boonusring ja võttis oma bongi välja. Veidi aega hiljem oli juba hull praad valmis ning istusimegi laua taga ja sõime. Me lihtsalt naerame koguaeg ning see on nii hull ,et igakord kui mõtleme sellele naerame veel rohkem. Meil on nii palju asju juba, mida mäletada, Perthist kui ka siinsest ajast, ja kui mõtleme neile naerame edasi. Täna hommikul ärgates olime mõlemad kindlad ühes, me ei taha enam kunagi naerda. Hommikul oli mark, et mida me farmerile ütleme vms, kui nägime teda, siis vend naeris näkku meile, ütles ,et varsti lähme uuesti neile külla. Kõik on nii uskumatu lihtsalt. Olen väga rahul siia tulekuga ja appi, see mida me siin räägime teile ei ole võrreldav sellega, mis siin tegelikult toimub, see on nii hull !!